Unicef Eesti
Eesti keeles Vene keeles UNICEF Eesti Kopli 12-305, Tallinn 10412, Telefon: + 372 6000 111 Faks: + 372 6000 222
Unicef Eesti
koos laste heaks Unicef Eesti
Unicef Eesti
Esileht Kes me oleme? Mida me teeme? Kuidas saab aidata? Unicef Eesti Sinule Unicef Eesti E-pood Kontakt
Unicef Eesti
Unicef Eesti
Unicef Eesti
Lapsele ja noorele
Unicef Eesti
Lapsevanemale
Unicef Eesti
Lapsed ja internet »
Unicef Eesti
Soovitused: laps ja internet »
Unicef Eesti
Nõuandeid »
Unicef Eesti
Kasulikud lingid »
Unicef Eesti
Abiks »
Unicef Eesti
Viited
Unicef Eesti
Osale
Unicef Eesti
Unicef Eesti
trüki lehekülg

Lapsed ja internet: huvitavaid fakte

Eestit iseloomustab koos Hollandi, Norra ja Suurbritanniaga nii laste internetikasutuse kui internetiriskide kõrge tase. 
Eestis kasutab internetti 93% kõigist 6–17-aastastest lastest. Sellega jagab Eesti Hollandi ja Taaniga 27 Euroopa riigi seas 2. – 4. kohta. Esikohal on Soome, kus netti kasutab 94% lastest.
Eesti lapsed ja noored otsivad internetist enamasti meelelahutust, mänge ja lõbutsemist.
Ohuolukordadega on internetis kokku puutunud 57,7% Eesti lastest (Euroopas keskmiselt 30,8%). Seejuures teab 45,4% Eesti lastest, mida nendes olukordades ette võtta (Euroopa keskmine 66%).
Vanuse kasvades suurenevad ka riskid. Kui vaid 7% 6-8-aastastest lastest on netis suhelnud võõrastega (ja 2% võõraste täiskasvanutega), siis on sama teinud 49% 13-14-aastastest lastest (8% võõraste täiskasvanutega). Küberkiusamisega on kokku puutunud 42% 13-14-aastastest ning 11% 6-8-aastastest lastest. Küberkiusamist esineb Eestis teiste Lääne-Euroopa riikidega võrrelduna oluliselt rohkem.
Üldiselt kasutavad alla 11-aastased lapsed internetti vähem kui nende vanemad.
Vaid  pool Eesti emadest-isadest vestleb lapsega sageli sellest, mida laps võrgukeskkonnas teeb. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 74%.
Eesti lapsed on keskmisest aktiivsemad oma vanematelt internetialase nõu ja abi küsimisel: seda on teinud 40% lastest. EL-is on see näitaja keskmiselt 32%.
Eesti lapsevanemad on võrdlemisi muretud lapsi puudutavate riskide suhtes. Näiteks 33% Eesti lapsevanematest tunneb muret võimaluse pärast, et tema last internetis kiusatakse. EL-is tervikuna on see näitaja 54%. 39% Eesti 6–17-aastaste laste vanematest on väga või mingil määral mures võimaluse pärast, et tema laps langeb sobimatu sisuga võrguflirdi ohvriks. Sama näitaja on Euroopa Liidus keskmiselt 60%.
Eestis on internetikasutusele vähemalt ühe piirangu seadnud mõnevõrra väiksem hulk emasid-isasid (32%) kui Euroopas keskmiselt (38%).
Samas kuulub Eesti koos Taani, Rootsi, Hollandi ja Islandiga nende väheste Euroopa riikide hulka, kus vanemad peavad reeglite kehtestamist interneti kasutamisele olulisemaks telerivaatamise piiramisest.
Vanemad kontrollivad laste internetikasutust mitmel viisil – kasutatakse nii arvutiaja piiramist, lapsega koos arvuti taga viibimist kui vestlemist internetikasutuse teemal. Neid strateegiaid eelistatakse selgelt tehnilistele, arvuti konfigureerimisega seotud meetoditele.
Eesti puhul on tehniliste sekkumisvahendite kasutamine Euroopa keskmisest tasemest oluliselt madalam (vastavalt 7% ja 27,6%). Ka Eesti koolides kasutatakse lubatud lehekülgede filtreerimist ja soovimatu sisu blokeerimist oluliselt vähem kui Euroopas keskmiselt (11,3% ja 30,8%).
Uuringutulemused viitavad, et mida vanemaks saab laps, seda vähem kontrollivad lapsevanemad tema internetikasutust.
Faktide allikas: http://www.lse.ac.uk/collections/EUKidsOnline/Reports/Default.htm#generated-subheading3 (2008. aasta andmed)

e-pood Unicef Eesti
Külasta UNICEFi
e-poodi
Eesti keeles Vene keeles UNICEFi kodulehe uuendamist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Unicef Eesti Unicef Eesti