Unicef Eesti
Eesti keeles Vene keeles UNICEF Eesti Kopli 12-305, Tallinn 10412, Telefon: + 372 6000 111 Faks: + 372 6000 222
Unicef Eesti
koos laste heaks Unicef Eesti
Unicef Eesti
Esileht Kes me oleme? Unicef Eesti Mida me teeme? Unicef Eesti Kuidas saab aidata? Sinule E-pood Kontakt
Unicef Eesti
Unicef Eesti
Unicef Eesti
Tegevus Eestis
Unicef Eesti
Lapse õigused
Unicef Eesti
Koolitused
Unicef Eesti
Uudised
Unicef Eesti
Pildikogu
Unicef Eesti
Unicef Eesti
Unicef Eesti
Unicef Eesti
Unicef Eesti
Unicef Eesti
trüki lehekülg

Sinilinnu aastapreemia 2013 - 11.11.2013




ÜRO Lastefond UNICEF Eesti Rahvuskomitee
2013.a. Sinilinnu-aastapreemia

Belgia kirjanik Maurice Maeterlinck on kirjutanud tuntud muinasjutu “Sinilind” ja Raimond Valgre romantilise laulu “Muinasjutt Sinilinnust”. Unistused ja lootused on need, mida iga inimene vajab, et nende poole püüelda ja neid täide viia; - seepärast on ka UNICEF valinud oma traditsioonilise aastapreemia nimetuseks “Sinilind”.

„See ei ole rahaline preemia, vaid eeskätt tunnustus laste heaks tehtu eest. Sinisel sametpõhjal hõbe-valge-sinise tikandiga raamitud pilt on UNICEFi tänu neile inimestele või ettevõtetele, kes on Eesti laste heaks aasta jooksul andnud oma parima; olnud oma tegevusega lastele eeskujuks, aidanud kaasa laste arengule, turvalisusele, tervisele või teinud laste ja noortega ennetustööd. Sellel aastal esitati meile 49 kandidaati. Nad kõik on aidanud kaasa, et meie lastele oleks olemas lapsepõlv!“ – ütles UNICEFi esindaja Toomas Palu.
Aastapreemia saajate hulgas on olnud kultuuri- ja ühiskonnategelasi, sportlasi, korrakaitsjaid, päästeteenistujaid, õpetajaid: nagu Ilon Wikland, Leelo Tungal, Aleksei Turovski, Aarne Saluveer, Ingrid Rüütel, Lydia Rahula, Tiia-Ester Lotme, Priit Võigemast, Erika Salumäe, Allar Jõks, Siiri Sisask, aga ka Eesti Kunstimuuseum, Rahvusooper Estonia, Tartu Mänguasjamuuseum, Eesti Post, Elistvere Loomapark, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, Tallinna Lastehaigla Toetusfond ja paljud teised.

Sinilinnu-astapreemiate piduliku üleandmise tseremoonia ja laureaatide pidulik vastuvõtt toimus 8.novembril Toompea lossi Valges saalis.

LAUREAADID
Eesti Toidupank
Esitaja: Euroopa Vaesuse Vastu Võitlemise Eesti Võrgustik
ja UNICEF Eesti Rahvuskomitee vabatahtlikud
2010 lõid Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill ja Swedbank Tallinnas Eesti Toidupanga. Toidupank on heategev logistiline organisatsioon, mis kogub toiduaineid tootjatelt ja hulgimüüjatelt, täites seejuures hügieeni- ja kvaliteedinõudeid. Eesti Toidupank on teinud tublit tööd ja aidanud paljusid peresid pikka aega.
Toidupank on ka kiirelt laienenud teistesse linnadesse, näidates oma eeskujuga, et Eesti pole ainult Tallinn. Igal nädalal jagab Toidupank toidupakle ca 2000 vaesuses elavale perele. Lisaks Tallinna ja Tartu toidupankadele tegutsevad toidupangad veel üheksas väiksemas Eesti linnas: Pärnus, Rakveres, Viljandis, Haapsalus, Narvas, Jõhvis, Põlvas, Türil, Valgas. Neile lisanduvad Maardu jaotuspunkt, mida varustab Tallinna Toidupank, ja Elva jaotuspunkt, mida varustab Tartu Toidupank. Neile lisanduvad Maardu jaotuspunkt, mida varustab Tallinna Toidupank, ja Elva jaotuspunkt, mida varustab Tartu Toidupank.
Kaudne toiduabi jagamine toimub teiste MTÜde vahendusel, nt supiköögid, sotsiaalmajad jt, kus abivajajaid otseselt toitlustatakse. Nende inimeste arv on raskemini määratletav, aga tõenäoliselt on see umbes 1000 inimest nädalas.
Osutades peredele abi, on Toidupank ka aktiivne eestkõneleja. Toidupank osaleb EAPN töös aktiivselt, Toidupanga esindajad on tegevad nii Eesti töögruppides, kui ka üleeurooalises võrgustikus. Toidupanga juht on avalikult sageli kirjutanud, et olukorras, kus toidukorvi maksumus on suurem, kui toimetulekutoetus, pole inimestel võimalik väärikalt elada.
Toidupank on vääriline kandidaat Sinilinnu aastapreemiale.
Raadio 4
Esitaja: UNICEF Eesti Rahvuskomitee

Kuulajad tegid jeatahtlikke annetusi möödunud aastavahetusel Raadio 4 eetris olnud heategevusprogrammi "Jõulurõõmu kuulutus" raames, mis on tegutsenud juba 20 aastat.
Esmakordselt oli saade Raadio 4 eetris 1993. aastal, tookord aidati verevähki põdevaid lapsi. Aastate jooksul on raha kogutud meditsiinitehnika soetamiseks Tallinna kliinilise lastehaigla, samuti Tartu, Nõmme ja Narva lastehaiglate tarvis. "Jõulurõõmu Kuulutus" on toetanud ka Tartu, Viljandi, Jõhvi, Narva, Tallinna, Imastu, Kohtla-Järve, Pärnu, Narva-Jõesuu, Haapsalu lastekodusid ja Sillamäe Vanalinna Kooli puudega lapsi.
Ka selle aasta märtsis andsid Raadio 4 peatoimetaja Mary Velmet ja "Jõulurõõmu kuulutuse" vastutav toimetaja Olga Šubin Tartu Emajõe Kooli juhtkonnale üle sümboolse tšeki väärtuses 18 316 eurot, samuti raadiokuulajate saadetud kingitused õpilastele.
Eesti Skautide Ühing
Esitaja: UNICEF Eesti Rahvuskomitee
Eesti Skautide Ühing on üle-Eestilise levikuga noorteühing, mis on oma pikaajalise tegevusega kindlalt Eesti noorsootöös kanda kinnitanud. Skautlus olles avatud noortele vanuses 6-26aastat on väga hea keskkond nii uute sõprade leidmiseks, teadmiste ja oskuste saamiseks kui ka noore täiskasvanuna enese teostamiseks ja proovile panemiseks. Selle juures on olulise tähendusega muidugi ka väärtused, mida kanname, olgu selleks näiteks püüd enesearengu suunas, aktiivseks kodanikuks olemine, keskkonnateadlikus või ka ausus ja avatus.
Eesti Skautide Ühingu 1500 liikmeni küündivas liikmeskonnas on lisaks eesti keelt rääkivatele noortele ka teiste rahvuste esindajaid, seda nii vene keelt emakeelena rääkivate noorte näol näiteks Tallinnas ja Narvas aga ka neid noori, kes on koos oma perekonnaga sattunud Eestisse tänu vanemate siia tööle asumisele, mitmelt poolt maailmast.
Skautlus on avatud ka neile noortele, kes vajavad mingis tähenduses erilist lähenemist ja nii on juba aastaid tegutsenud ka vaegnägijate skaudiüksus Tallinnas. Eesti Skautide Ühing on olnud lisaks tööle noortega ka aktiivseks kaasarääkijaks Eesti noorteühenduste katusorganisatsiooni ja noorsootööd korraldavate riigiasutuste juures ning proovinud aidata kaasa sellele, et meie riik aina paremini ja enam väärtustaks noorteorganisatsioonide tehtavat tööd. Samas unustamata eesmärki, käia ajaga kaasas ning olla oma tegevuste korraldamisel nii innovaatiline kui keskkonna mõttes noortele turvaline.
Skautluse üleilmne mõõde annab noortele ka ainulaadse võimaluse osaleda rahvusvahelistes projektides ning nii on Eesti skaudid viinud Eesti mitmele poole maailma, olles otsekui väikesteks saadikuteks meie riigile.
Anna Levandi
Esitaja: UNICEF Eesti Rahvuskomitee

Anna Levandi on Eesti iluuisutamiskoondise vanemtreener kolmandat olümpiatsüklit järjest.
Varasemalt Euroopa ja maailma iluuisutamise tippu kuulunud sportlane on ka kõrge
kvalifikatsiooniga treener ja mitmed tema õpilased on viimasel kümnendil kaitsnud edukalt
Eesti spordiau ISU tiitlivõistlustel (MM, EM, Jun.MM) ja teistel kõrgetasemelistel
rahvusvahelistel võistlustel.
Lisaks tippspordile on ta suurt tähelepanu pööranud laste– ja noortespordile. Tema initsiatiivil ja juhtimisel alustas tööd 2001.a. Rocca al Mare Uisukool, kus harjutavad sajad noored iluuisutajad alates 4. eluaastast kuni 19.aasta vanuseni.
Õppe- ja treeningtöö koolis on väga lapsesõbralik ja mitmekülgselt arendav. Väga populaarsed on tähtpäevadele pühendatud jääshowd.
Anna Levandi on oma tegemistes väga korrektne ja heatujuline, samas ka nõudlik. Tema
pühendumus endasse ja oma töösse on saanud kõrge hinnangu nii oma õpilaste kui ka teiste
kolleegide – treenerite hulgas.
Marek Lindma Esitaja: UNICEF Eesti vabatahtlikud
Marek Lindmaa on TV3 „Seitsmeste uudiste“ ankur ja uudistereporter, kes on rahvale eetrist tuntud sõbraliku ja muheda saatejuhina ning samuti reporter-eksperimentaatorina, kes on alati avatud põnevatele ideedele ja uutele väljakutsetele. Sel, 2013. aasta suvel, ühendas Marek need kaks omadust –südameheaduse ja valmisoleku täiesti uueks väljakutseks; ta pani proovile oma ujumisoskuse ning algatas „Seitsmeste uudiste“ saates heategevusliku rubriigi, mille eesmärk oli toetada Laste ja Noorte Kriisiprogrammi ehk lapsi, kes on kaotanud lähedase http://www.lastekriis.ee/
"Elu on mu vastu olnud läbi aastate üsna armuline ja nüüd tahaksin midagi tagasi anda neile, kel nii hästi pole läinud,“ märkis Lindmaa, lisades, et ilus eesmärk annab kindlasti rohkem põhjust ja jõudu pingutada. Nii ujuski Marek ilmaolusid ja ootamatuid terviseprobleeme trotsides suvekuude jooksul erinevatele Eesti saartele, tõmmates sel moel tähelepanu, et kutsuda inimesi üles ujumist toetama; ideeks oli, et iga tema poolt läbitud kilomeeter saaks rahalise katte. Suve jooksul ujus Marek kokku kaheteistkümnele saarele: Pedassaarele, Mohnile, Kräsulile, Aegnale, Vormsile, Kesselaiule, Koipsile, Rammule, Allule, Seasaarele, Piirissaarele ja Muhumaale. Linnulennult läbis ta ligi 30 kilomeetrit. Igal retkel turvasid Marekit Päästeliidu vabatahtlikud merepäästjad.
Marek Lindmaa ettevõtmine leidis märkimisväärset tähelepanu nii rahva seas kui ka meedias ning just tänu Mareki erilisel viisil esitatud üleskutsele annetasid Laste ja Noorte Kriisprogrammile raha Aloha Surf, T-Puhtax, üritusturundusagentuur HYPE, Butterfly Lounge, Puusepp Music OÜ, Riito Ehituse Aktsiaselts, 1Autorent, Fidelix Automaatika, Advokaadibüroo RAAVE ning asja-ajaja Priit Talv. Nii kogunes 2650 eurot, millest on hindamatu abi leinatoetuslaagrite korraldamisel.
Marek väärib avalikku tunnustust kui inimene, kes oma isikliku initsiatiivi ja energiaga innustas ka teisi head tegema ning tõestas, et suured asjad saavad alguse väikestest. Marek on eeskujuks meile kõigile kui noor mees, kelle hea süda, silmasära ja tahe innustasid kõrvalseisjaidki head tegema ning lõppkokkuvõttes sündis suurepärane projekt, mis tõestas, et igaüks meist võib maailma paremaks muuta.
Maarika Paun
Esitaja: Tallinna 21.Kool

Maarika Paun - innustunud huvijuht, kes on õpilaste võimete ja annete märkaja, arengu- võimaluste looja ning toetaja. Teda austavad ja imetlevad õpilased, lapsevanemad, kolleegid, juhtkond, arvukas vilistlaskond ning kooli koostööpartnerid. Tema pühendumus, töövõime ja tegevuste kvaliteet on väärtused, mida märgatakse ja mis väärib tunnustamist.
Maarika Paun on seadnud oma töö eesmärgiks väärtuskasvatuse, omaalgatuse ja vastutustunde, koostööoskuste, loovuse ning ettevõtlikkuse arendamine õpilastes. Ta on huvitegevuse hing, traditsioonide alalhoidja ja uute huvitavate-harivate ettevõtmiste korraldaja. Ta on mitmete projektide algataja ja elluviija – koostöö, meeskonnatöö, erinevate keelte ja kultuuride tundmaõppimiseks:
Tallinna 21. Kool esindab Eestit rahvusvahelises projektis „Koolid – tuleviku partnerid“ , kuhu kuulub üle 1500 kooli üle maailma. Saksa- ja prantsuskeelsel teatrifestivalil Brnos võitis 12 riigi hulgas kooli projektirühm preemia teema „Mobiilsus“ parima tõlgenduse eest.
Muusikaprojektis „Laulusillad“-„Liederbrücke“ koos sõpruskooliga Gymnasium Corvinianum Saksamaalt täitus 10. tegevusaasta. Selle sündmuse tähistamiseks toimus linnarahvale tasuta kontsert Hopneri Majas Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi ja Kesklinna Valitsuse toetusel.
Ta on ka G-5 (Tallinna Kesklinnakoolide Liit) projekti eestvedaja.
Kolme Kooli Humanitaarprojekt – H. Treffneri Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium ja Tallinna 21 Kool, projektijuht. Õpilasvahetuste korraldaja ja kuraator nii Tallinna Tõnismäe Reaalkooli, G-5 kui ka välisriikide erinevate õppeasutustega õpilastele.
Koostöös Goethe Instituudiga annab Maarika Paun olulise panuse vabatahtlike töökorralduse, keelekursuste, õpetajate ning õpilasstipendiumide süsteemi koordineerimisel.
Koostöös R. Pätsi Koorimuusika Fondiga algatati Tallinna Haridusameti ülelinnaline noorte solistide omaloomingukonkurss „MI-NOOR“ kooli endise muusikaõpetaja muusikapärandi ja mälestuse jäädvustamiseks, ideeautoriks Maarika Paun.
Kaasava juhtimise printsiipi arvestades suunab-toetab Maarika Paun Õpilasesinduse ja Noorteparlamendi liikmeid organiseerima ning algatama õpilastele erinevaid heategevusprojekte:
• Lastekodulaste toetamine (koolitarvete, riiete, raamatute ja mänguasjade kogumine, stipendium);
• Loomaaia ja loomade varjupaiga toetamine koos vabatahtliku tööga;
• UNICEFI heategevusliku kaardimüügi korraldamine;
• Koostööprojekt Tallinna Lastehaiglaga, et korraldada seal loovuspäevi väikestele patsientidele isetegevusrõõmu pakkumiseks.
Töövarjupäevade korraldaja ja koordineerija kõikidele abiturientidele, et saada selgem ülevaade edasise haridustee jätkamiseks konkreetsel erialal või töömaailma astumisel, kus koolil on koostööpartneriteks üle 140 ettevõtte, asutuse, institutsiooni.
Maarika Paun on motiveeriva, huvi ja enesesse usku sisendava ellusuhtumisega, eesmärgikindel, esitades ühtviisi kõrgeid nõudmisi nii endale kui õpilastele, kolleegidele, on alati avatud uutele väljakutsetele.

TALLINN ühines rahvusvahelise liikumisega “Laste- ja noortesõbralik linn” 2005.aastal

Elo Paap
Esitaja: Viljandi Linnavalitsus
Elo Paap on töötanud 15 aastat (kuni juuni 2013) Viljandi maavalitsuse Tervisetoas terviseedenduse peaspetsialistina.
Ta on küll pälvinud 2008 ja 2010. aastal Eesti aasta terviseedendaja tiitli, kuid tema 15 aasta jooksul hingega tehtud töö selle nimel, et vigastusi laste hulgas oleks vähem, et nad oleksid tervemad, toituksid tervislikumalt, liiguksid piisavalt värskes õhus ning ei kasutaks meelemürke on märkimisväärne ja väärib veelgi tunnustust.
Olulise töö on ta ära teinud läbi erinevate projektide täiskasvanute koolitamisel. Tema fookuses on kogu aeg olnud tervis, haiguste ennetamine ja tervise säilitamine. Elo töö on kaasa aidanud sellele, et ükski omavalitsusjuht ei kahtle enam, et elanike tervislikke harjumusi tuleb toetada ning kümne aastaga on nähtavalt vähenenud ka südame-veresoonkonna haigustesse jäämine ning vähem on vigastusi.
Viljandimaal on väga tugev tervistedendavate lasteaedade võrgustik, mis on üks Elo pika töö tulemustest.2012. aastal viidi läbi projekt „Küla tervisetoetajate võrgustiku loomine Viljandimaal“, mille käigus koolitati välja ligi 40 tervise eest hoolitsejat Viljandimaal.

VILJANDI ühines rahvusvahelise liikumisega “Laste- ja noortesõbralik linn” 2005.aastal
Monika Liiv
Esitaja: Saue Linnavalitsus
Monika Liiv on olnud alates 1994-st aastast aktiivne Saue linna elus kaasarääkija ja nii Saue Noortekeskuse kui erinevate MTÜ-de raames tegevuste korraldaja. 1994 a loodud Naisseltsiga on ta korraldanud kevad- ja aastalõpupidusid, erinevaid heategevusüritusi.
1999 a asutas Saue Linna Lastekaitse Ühingu, mille juhatuse liige on ta siiani. Tema korraldada on Saue linnas suviti toimuvad ülipopulaarsed kunstilaagrid, sel suvel juba 15-ndat korda. Ta on aidanud kaasa uute traditsioonide juurutamisel nagu igatalvine lumelinna ehitamine, suvine linnalaager ja paljud teised projektid. Tema eestvedamisel oma mitmeid aastaid toimunud Sauel kodulinna-teemalised fotokonkursid, mille parimad fotod on leidnud kasutust linna esinduskalendris.
Noortekeskuse noored, niisamuti tema kunstiringides osalejad on leidnud Monikas vanema sõbra ja toetaja. Monika on alati heatujuline, naeratav, mõistev ja toetav.
Monika on tegev ka poliitikas, olles aastaid Saue Linnavolikogu liige. Praegu juhib ta kultuurikomisjoni tööd. Tema mõtteavaldused ja ideed on alati innovaatilised, lastele suunatud ja kodulinna elu paremaks muutvad. Saue linn on mitmeid aastaid olnud UNICEF-i lastesõbraliku linna nimekirjas. Kindlasti on selles oma osa Monika Liiv´i panusel.

SAUE ühines rahvusvahelise liikumisega “Laste- ja noortesõbralik linn” 2004.aastal
Rita Ternos
Esitaja: Narva Linnavalitsus
Tema algatusel on asutatud Lastekeskus „Matveika“. Keskus on mõeldud puuetega laste ja tervete laste ühiseks vaba aja veetmiseks, treenimiseks ja ürituste läbiviimiseks.

Lastekeskus „Matveika“ on edukalt tegutsenud ühe aasta. Tänapäevaseks kasutab „Matveika“ teenuseid alaliselt 33 puudega last, samuti keskuses peetakse sünnipäevi, mille tähistamiseks külastab keskust ligi 300 last kuus. Lastekeskuse tegevus on suunatud puuete laste arenguks keskkonna kujundamisele ja sotsialiseerimisele kaasaitamisele. Keskuse „Matveika“ peamiseks missiooniks on aidata puuetega lastel lõimuda tavaühiskonda. Keskuses on olemas ka erinevad treenimisvahendid, mis on vajalikud puutega laste keha treenimiseks.
NARVA ühines rahvusvahelise liikumisega “Laste- ja noortesõbralik linn” 2004.aastal
Anne Teigamägi
Esitaja: Kuressaare Linnavalitsus
2010.a käivitus Anne Teigamägi juhtimisel „Saaremaa Teadus- ja Huvikooli“ loomine eesmärgiga ühendada kogu maakonna hariduspotentsiaal ning võimaldada erinevate kooliastme õpilastele harivat ja arendavat tegevust leida. 2012. a tööd alustanud Keskkonnahariduskeskus korraldab õpilastele teadust populariseerivaid tegevusi, mis toetavad loovuse arendamist ning mitmekesistavad vaba aja veetmise võimalusi. Kandidaadi eestvedamisel toimub alates 2010ndast aastast Teadlaste ÖÖ, et tutvustada teadlaste tegevusi ja tekitada noortes huvi teaduse vastu.
Anne suudab oma entusiastliku ja positiivse olekuga muuta keerulise õppeaine (keemia) huvitavaks tekitades õpihimu ja -motivatsiooni. Anne juhtimisel toimuvad keskuse laboratooriumis nii looduslike kehahooldusvahendite (nt seebitegu, kehakoorija, deodorandi, huulepalsam, vannipiim) kui ka muu laiatarbe kauba (nt säästetõrjevahend, juust) õpitoad. Anne tõttu on nii mõnedki värvilised ja ahvatlevad energiajoogid jäänud noortel ning täiskasvanul ostmata, sest Anne oma meeldiva pedagoogilise hoiakuga on tutvustanud energiajookide mõju ja kahjulikkust ning aidanud taolise ennetustööga kaasa tervislike valikute tegemisel. Keskuses toimuvad mitmed loodusringid bioloogiring, ornitoloogiaring, loodusteaduslikud uurimised, looduse avastusõpe, looduskunsti ring, lemmikloomaring, taaskasutusring) ning korraldatakse erinevaid infopäevi, koolitusi ja õpitubasid nii õpetajatele, õpilastele kui ka täiskasvanutele.
2012. a tööd alustanud Keskkonnahariduskeskus arendab nii andekate laste potentsiaali ning on toonud teadust huvitavate ja harivate meetoditega igapäeva elule lähemale. Anne oma särava isiksusena on tekitanud huvi teaduse vastu, pakkunud avastamisrõõmu ja loovuse arendamist erinevate sihtgruppidele.
KURESSAARE ühines rahvusvahelise liikumisega “Laste- ja noortesõbralik linn” 2007.aastal
Hele Riit-Vällik
Esitaja: Tartu Linnavalitsus
Hele Riit-Vällik on tegutsenud Tartus laste ja noortega seotud valdkondades juba kaks-kümmend aastat. Selle aja jooksul on ta andnud väga olulise panuse nende valdkondade
toimimisse ja arengusse, ning seeläbi mõjutanud positiivselt Tartu laste ja noorte elu.
Ta on olnud Tartu kuulmis-ja kõnehäiretega laste keskuses kehalise kasvatuse õpetaja (1992-1998), Eesti Caritases ja MTÜs Öökull loovtantsu õpetaja (1998-2002). Hele käivitas koos mõttekaaslastega 2001.a MTÜ Loovkeskuse, mis tõi Tartu noorsootöömaastikule erinevaid loovaid meetodeid. Ta on olnud Tartu Lasteaed Tõruke liikumisõpetaja aastatel 2002-2004, Tartu Laste Turvakodu direktori kohusetäitja aastatel 2002-2003. Kuid hetkel kõige olulisem on see, et ta on 2004.aastast alates juhtinud Lille Maja. Lille Maja on Tartu linna munitsipaal-noortekeskus, mis on Hele juhtimisel arenenud oluliseks keskuseks noorte jaoks ning koostööpartneriks nii noorsootöö kui ka teiste valdkondade jaoks. Hele panus on väga suur selles, et Tartu noorsootööd peetakse kõrge kvaliteediga noorsootööks Eestis. Hele on uuenduste looja. Viimastel aastatel on ta koos oma meeskonnaga järjest rohkem toonud noorsootöösse rakendusteatri vorme, nt protsessdraama, foorumteater, improteater, mis aitavad noortel nii ennast kui erinevaid olukordi paremini mõtestada ja uusi oskusi
omandada. Näiteks koolid saavad omaõpilastele tellida foorumteatri õpituba "Eksamiks valmis", mis aitab paremini toime tulla eksamiärevusega.
Hele soovib noori aidata, et nad saaksid olla iseseisvad ja ettevõtlikud. Näiteks võttis ta 2012. aastal Lille Majja praktikale kaks ratastoolis noort, mis omakorda pakkus nii noortele kui noorsootöötajatele võimalust saada uusi kogemusi. Lille Maja on Hele juhtimisel korraldanud Tartu jaoks olulisi ülelinnalisi sündmusi – lastekaitse- ja tarkusepäeva tähistamine, mis on linnarahvalt saanud väga positiivset tagasisidet. Nendel üritustel osaleb aastas ligi 8000 last, noort ja lapsevanemat. Hele jaoks on oluline hästitoimiv koostöö teiste valdkondade esindajatega ja uued põnevad koostööprojektid. Näiteks koostöös Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakonnaga, Vilde tervisekohvikuga ja mitmete MTÜdega käivitas Hele aastal 2008 kord kuus noortele suunatud terviseteemalise interaktiivse ürituse, mis leiab aset Vilde Tervisekohvikus. Üritus on muutunud juba traditsiooniks.
2012.a lõi ta koos partneritega programmi "Innustavad teod kooliraskustega noorte
toetamiseks" raames metoodika, kus noortekeskuse noorsootöötaja viib koolis läbi tegevusi, mis aitavad noortel arendada sotsiaalseid oskuseid, olla avatud ja motiveeritud, mis omakorda aitab ennetada kooliraskusi. Hele suureks sooviks on läbi erinevate noorsoo-töötegevuste ja koostöös koolidega toetada riikliku õppekava elluviimist ja aidata noortel üles leida oma anded.
Kokkuvõtvalt võib öelda et Helel on „rohelised näpud“ et kõik, mida ta puudutab läheb kasvama ja hakkab arenema.
TARTU ühines rahvusvahelise liikumisega “Laste- ja noortesõbralik linn” 2004.aastal
UNICEFi hõbedase tänumedali laureaat 2013
Piet Boerefijn
Esitaja: UNICEF Eesti Rahvuskomitee
Piet Boerefijn on hollandi päritolu Eesti ühiskonnategelane ja humanitaarabi vahendaja. Ta rajas 2010.aastal Eestis Toidupanga, mis jagab vähekindlustatud inimestele toitu. Tema suur pühendumus ja oskus inimesi koostööle innustada on loonud toimiva koostöövõrgustiku, kus sajad majandusraskustes olevad Eesti pered saavad toetust Toidupanga kaudu. Piet on hea näide integreerumisest, - vabatahtlikust integreerumisest: ta peab lugu Eesti ajaloost, kultuurist, ta on hea suhtleja, ta ei ole ükskõikne ja on ära õppinud ka eesti keele.
Boerefijn pärineb Woerdeni linnast Kesk-Hollandis ja on õppinud Utrechti Ülikoolis geograafias. Ta alustas tegevust Eestis Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa fondide ühenduse (mittetulundusorganisatsioon Hollandi Kesk- ja Ida-Euroopa Fondid, 2005. aastast SA Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill) esindajana.
2008. aastal anti Piet Boerefijnile Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk.
2009 sai ta Hollandi Oranje-Nassau ordeni
2010 pälvis Boerefijn Eesti aasta kodaniku aunimetuse.

Üritusest jäädvustatud fotod asuvad siin

Tagasi uudiste juurde

e-pood Unicef Eesti
Külasta UNICEFi
e-poodi
Eesti keeles Vene keeles UNICEFi kodulehe uuendamist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital
Unicef Eesti Unicef Eesti